Värvustestid
Eesti hobune on ajaga kujunenud värvuste rikkaks. Ei saa enam kuidagi öelda, et värvus pole aretuses üldse oluline tegur. Lisaks huvile värvuste vastu on mõnedel juhtudel oluline värvuse geneetiline taust ka tervise seisukohast. Näiteks on mõistlik vältida homosügootsete hõbegeeniga hobuste teket tõestatud seose tõttu kaasasündinud geneetilise silmatervise muredega, mis raskemal juhul lõpevad looma pimedaks jäämisega. Kuid hea on teada ka seda, et homosügootsed kimlid hobused surevad looteeas.
Samas on tõule omase hiirja värvuse varjundite säilimine oluline ning teadlik alalhoidmine seetõttu ka põhjendatud.
Teadlikkus värvuste geneetikast on kasvanud ja kasvatajad mõistavad üha paremini värvuste teket ning juhinduvad muude oluliste valikukriteeriumide kõrval nüüd ka värvusgeneetikast.
2021. aastal EHKASe aastanäitusel esitatud EHKAS tõuraamatu täkkudele on valminud täielik värvusgeneetika analüüs. Analüüsimise puhul on iseäranis oluline roll hiirugeeni testimisel.
Lühike ülevaade testitud täkkude värvusgeneetikast ja selle mõjust hobuse väljendunud värvusele ehk fenotüübile. Püüan anda kirjeldusi selliselt, et need oleks mõistetavad ka geneetikaalaste süvendatud teadmiste puudumisel. Seetõttu ei saa teksti võtta päris korrektsena selle sõnastuses geneetikaalaselt.
Huvitav on see aga igal juhul ja loodan, et eesti hobuse huvilised ja kasvatajad leiavad täkkude värvusgeneetika tagant endalegi põnevat avastamist.
1. ALGUS E043 – fenotüübilt tumedam valkjaskollane täkk, kes kannab nähtavat seljajutti ja sebroidseid märgiseid. Täku geneetiline testimine võimaldas täpsustada värvust. Hobuse põhivärvus on must ja ta kannab musta lahjendavaid homosügootselt kollasegeeni ja heterosügootselt pärishiiru geeni (D). Selle põhjal on täku värvusnimetus täpsustatud valkjashiirjas. Oma järglaskonda mõjutaks ta eelkõige kollasegeeniga, mille annab edasi 100%. Teoreetiliselt pool järglaskonda pärivad musta pigmendi ja pärishiirja geeni. Raudjat ja kõrbi järglast täkult ei saa. Selliste põhivärvustega hobused sünnivad kollasegeeni olemasolu tõttu kollaste ja võikudena. Küll aga võib sündida ahkmust järglane.
2. LORD E034 – fenotüübilt must (ahk) hobune. Testimisel selgus mustapigmendi homosügootsus ehk 100%-line edasikandumine. Täkul ei saa sündida raudjaid ja kollaseid järglasi, kannab varjatult kollasegeeni ja seega pärandab seda edasi teoreetiliselt poolele järglaskonnale. Huvitav on nn. valehiirja geenialleeli variandi esinemine homosügootselt d1 võib esile kutsuda juttselgsust, kuid tegemist ei ole pärishiirjate hobustega.
3. EPISTEL E028 – fenotüübilt tumehiirjas täkk. Testimisel selgus mustapigmendi homosügootsus. Ka see täkk ise ei anna raudjaid ja kollaseid järglasi. Järglaste järgi on juba teada, et kannab kollasegeeni. Testimine tõestas ka pärishiirja geeni alleelivariandi olemasolu. Esineb heterosügootsena ja edasikandvus teoreetiliselt 50%.
4. VILE E042 – fenotüübilt võik täkk. Testimise põhjal on heterosügootne nii mustale, agoutile kui kollasegeenile. Värvusvariantide edasikandvus kõigele 50% tõenäosusega. Ei välista ühegi värvuse teket erinevates paarivalikutes. Hiirugeeni ei esine ei päris ega d1 variandis.
5. VOORE ROONIN E007 – fenotüübilt raudjas täkk. Testid kinnitavad raudjat värvust. Agoutit ehk kõrvitekitajat ei kanna, samuti mitte hõbedageeni. Testimine hiirjale andis negatiivse vastuse. Esineb üks alleel valehiiru geeni.
6. VOORE ANTARIS E055– fenotüübilt hõbehiirjas täkk. Eelnevalt testitud täkk on põhivärvuselt must (homosügoot). Täkk ei anna kollast ja raudjat järglast. Annab teoreetiliselt pooltele järglaskonnast edasi kollase, hõbeda ja pärishiirja. Agoutit ei kanna. Värvus täpsustatud testide põhjal hõbeahkhiirjas.
7. ROKK E051– fenotüübilt hõbevõik täkk. Täku hõbegeeni kandvus tõestus testimisel. Heterosügootne mustale ja kollasele. Pärishiirjat ei esine, kannab üht alleeli valehiirjat. Ei välista ühegi värvuse teket erinevates kombinatsioonides.
8. ROMULUS E039 – fenotüübilt tumevõik. Testimisel selgitatud, et hobusel ei esine homosügootsena ühtegi värvusalleeli. Ei välistu ühegi värvuse teke erinevates kombinatsioonides. Pärishiirjat ei kanna, esineb üks alleel valehiirjat.
9. VANDERLUST 943E – fenotüübilt tumekõrb hobune. Testimise tulemus näitas homosügootsust mustale, mis välistab raudjate ja kollaste järglaste tekke. Pärishiirja geenialleeli ei leidu, kannab homosügootsena valehiirjat.
10. TUGRIK E050 – fenotüübilt võik hobune. Testimine andis huvitava leiuna agouti homosügootsuse, mis välistab mustade järglaste tekke. Kõik musta pigmendiga järglased sünnivad seetõttu kõrbidena. Kõik muud värvused on võimalikud. Üks alleel valehiirja värvuse tekitaja geenist. Hõbegeeni ei ole.
11. LOOS E053 – fenotüübilt kõrb hobune. Testimine selgitas nii musta kui agouti (kõrvitekitaja) heterosügootsuse. Ei välista ühegi värvusega järglase teket. Hiirugeeni testi tulemus pole veel selgunud.
12. VOORE RITARI – fenotüübilt raudjas hobune. Testimine andis huvitavad leiud. Täkk on homosügootne agoutile, mida raudja värvuse tõttu kannab varjatult, kuid mis välistab musta järglase tekke. Musta põhivärvusega järglased sünnivad kõrvina. Täkk kannab ka pärishiiru geeni, mille põhjal täpsustatud värvusnimetus punahiirjas.
13. VÄITS – fenotüübilt kõrbkimmel täkk. Testimine tõestas päriskimli geeni olemasolu (roan– Rn). Värvus on tõus haruldane. Täkk on ka homosügootne mustale, mis välistab raudja, kollase, raudjaskimli ja kollasekimli värvuse tekke tema enda järglastel. Pärishiirja geenivarianti ei kanna, esineb üks alleel valehiirja tekitajat.
14. AROOM E061 – fenotüübilt kõrb täkk. Testimisel leitud heterosügootsus mustale ja agoutile. Ei välista ühegi värvusega järglase teket. HIirugeeni testi vastus ei ole saabunud.
15. LAIAR E052 – fenotübilt must hobune. Homosügootne mustale testimise põhjal, mis välistab raudja ja kollase järglase tekke. Kollasegeeni ega hiirugeeni alleele ei kanna.
Teksti värvuste kohta on koostanud Ingrid Randlaht.